VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20100119

KOMBATE KORUPSAUN: AMP Harii Sistema no OMP uja hanesan insrumentu politika

Husi António Ramos Naikoli*

Hakerek konaba korupsaun no kombate korupsaun mosu teses rua (2) maka antagónica, husi parte AMP hakarak harii sistema no husi sorin OMP/FRETILIN uja hanesan fali instrumentu polítika deit. Molok ida ne´e, iha semana laran mosu haksesuk malu husi partes rua hodi koloka kestaun ka lian litik tuir mai ne´e: Aniceto Guterres dehan AMP Loby nia maibe husi AMP dehan komunikasi deit, se maka koalia lolos?

Tuir Aniceto Guterres, xefi bankada OMP/FRETILIN hakerek STL (12/01/2010) ho titulo «AMP loby Aniceto Guterres kaer KAK», explika liu tan, ”AMP maka loby hau atu ba kaer KAK”. Hateten tan Aniceto, ”laos hau maka loby atu tau hau nia fen ka kaben ba kaer KAK”. Aniceto Guterres mos temi naran membrus Deputadus no governo husi AMP maka loby ka koalia ho nia ba kaer KAK, hanesan: deputada Carmelita Monis, bankada CNRT, Pedro Costa, bankada CNRT no Vice PM José Luis Guterres.

Iha parte seluk, Deputadu PN bankada CNRT, “Pedro da Costa rekonese katak, nia parte ba loby ho deputadu Fretilin sira atu hetan konsensus para Fretilin mos aprezenta sira nia kandidatu ba KAK”. Tenik tan, "Ami ba halo loby duni hodi hetan konsensus atu Fretilin bele aprezenta sira nia kandidatu ba KAK ne´e se”, dehan Pedro ba STL segunda-feira (11/01) liu husi telefone (idem).

Haktuir tan Pedro, “partidus AMP konsidere KAK nudar assuntu interesse nasional, ne´e duni tenki konfirma tuir Lei obriga koalia ho bankada Oposisaun Maioria Parlamentar (OMP), atu bele assegura ¾ deputadus (49) hola parte iha plenariu hodi bele hahu deskuti”. “Koalia ho Aniceto Guterres, laos signifika atu kandidata nia ba Presidente Komisaun KAK, tamba Lei klaru los, se maka fihir Kandidatu ba Presidente Komisarius KAK ne´e knar Governu nian hodi hato'o mai Parlamento Nacional (PN) diskuti no aprova deit” dehan tan Pedro Costa.

Vice PM José Luis Guterres ba journalista hatan ba Aniceto Guterres hodi dehan katak “Governo AMP iha komitmentu hodi tau fiar ba Aderito de Jesús Soares ba kaer KAK”. Tenik tan, "Aderito hatudu duni nia kompetencia nudar ema ida ke servisu ba Direitus Humanus (hare STL no JND, 13/01/2010)”.

Husi AMP katak la loby Aniceto Guterres hodi ba kaer KAK, maibe halao komunikasi deit. Husi sorin OMP, liu husi Aniceto Guterres katak bloku AMP maka loby nia ho nia fen ba kaer KAK. Iha ne´e, se maka koalia lolos? Husik ba publiku maka avalia, maibe publiku mos bele fó avaliasaun, husi bloku AMP ho OMP, se maka iha liu komitmentu ba kombate korupsaun liu husi harii sistema. Se maka hakarak uja Korupsaun hanesan instrumentu Politiku deit?

Harii Sistema

Atu kombate korupsaun husi bloku AMP, liu husi halo Lei hafoin haruka ba Parlamento Nacional (PN) aprova no Presidente Republika promulga no publika iha Journal Republika. Sai ona Lei ne´ebe buka atu aplika. Maske iha OGE-2009 iha duni osan ba KAK, maibe seidauk exekuta 0% (31.12.2009), tamba seidauk kompletu. Ida, maka buka iha ninia estrutura hierarquia.Tamba ne´e maka iha loron 4 Fulan Dezembru tinan 2009, PN ajenda iha debate plenariu ba hili Presidente KAK. Husi Governu kumpri ninia parte hodi haruka naran ba PN tuir Lei KAK nian haruka, Governu maka fihir naran ba Presidente KAK hodi haruka ba PN. Liu husi Komunikadu, porta voz Governu nian hateten katak: "Governu fihir Aderito Jesus nudar kandidatu ba Presidente KAK (hare Komunika Governu, 03/12/2009)”, hetan mos suporte ba Aderito de Jesus mai husi Palacio Aitarak laran, Presidente Republika (PR) katak: ”...”. Husi Parlamentu Nasional (PN) mos hetan konsensus iha bloku AMP no oposisaun seluk hanesan PUN, AD no menus ba OMP/FRETILIN tamba exiji tan konsensus ba kandidatu Presidente KAK. Konsensus tan saida?Lei la koalia konsensus, oinsa maka tenke inventa tan konsensus ka iha interesse iha kotuk diskursu konsensus? Tuir Pe. Martinho Gusmão hakerek iha blogue Movimento Pro KAK (http://www.movimentoprokak.blogspot.com/) katak: "buat ne´ebe OMP (Oposisaun Maioría Parlamentar) fiar nudar konsensus laos «racional» maibe «sentimental»”. Pe. Martinho Gusmão mos argumenta tan katak “Iha OMP nia hanoin, sira la dun joga kriteria legal. Buat ne´ebe sira sura maka «gostu» politiku. Tan Sr. Aniceto Guterres no Sr. Mari Alkatiri la gosta kandidatu husi AMP (Dr. Aderito de Jesus Soares) entaun kriteriu hotu-hotu tenke xumba. Inklui, uza lia fuan baratu «tabeledor» ba Sr. Aderito Soares”. Hatutan Pe. Martinho Gusmão,”wainhira OMP la aseita ho Dr. Aderito, entaun sira mak halo aproximasaun ba AMP atu halo negociasaun foun ba kandidatu seluk. Problema OMP nian todan, basa, sira la gosta Aderito depois sira hein atu AMP mak mai «hamaus» sira. Politika Timor-Leste la bele depende ba ema ida ka rua nia gostu iha partidu historico boot hanesan FRETILIN”.

Posisaun husi autoridades, husi PR, PN (maioria), Governu no sociedade civil hakarak kombate korupsaun liu husi harii sistema. Nune kombate ba korupsaun ne´ebe efektivu no efikaza liu. Tamba tuir lema husi Movimento Pro KAK iha net liu lian tatoli husi Facebook no blogue katak” Korupsaun hanesan Virus ida, se la hasai bele transforma ba kankur” oinsa maka atu kombate korupsaun hanesan Virus buka harii Sistema, liu husi: iha ona Lei hodi estabelece KAK no falta deit rekursus humanus no materiais hodi suporta knar no kbiit KAK nian.

Instrumentu politiku

Ba OMP/FRETILIN, uja deit korupsaun hanesan instrumentu politika ida hodi hatama iha ajenda politika hodi kombate AMP. Iha tinan rua nia laran diskursu oficial husi OMP/FRETILIN husi Sekjen Mari Amunudin Bin Alkatiri to´o ba sira seluk uja Korupsaun iha AMP hodi hatun Governu AMP, hodi husu eleisaun anticipada iha 2009, 2010 no 2012 uja nafatin korupsaun hodi halo fraku Governu AMP atu nune bele atrai tan votus ne´ebe nia lakon iha 2007. Maibe se harii sistema liu husi KAK, maibe OMP/FRETILIn koloka reserva, aceita wainhira ema ida ba kaer KAK mai husi ninia grupo interesse. Tamba ne´e kompreende tamba saida maka lakohi Aderito de Jesus ba kaer KAK. Tuir Rui Costa hakerek iha blogu Celso de Oliveira (http://www.celsodeoliveiratimor.blogspot.com/) katak: "Hare ho klean liu tan katak problema laos konsensus hanesan argumentu ne´ebe maka Aniceto Guterres hato'o ba media, maibe problema maka ne´e, se harii KAK no hili komisarius KAK, halao ninia knar no bo'ok uluk iha Governo AMP laran. La iha tan razaun no argumentu seluk ba FRETILIN atu halo kampane ba kontra Governo AMP ho issu korupsaun”. Dala ruma ida ne´e maka hanoin fundamental ne´ebe OMP/Fretilin la simu kandidatura Aderito de Jesus nian. Se simu Aderito de Jesus, hatudu katak labele tan uja korupsaun hanesan instrumentu politika ba kombate AMP laos kombate korupsaun. KAK halao ninia knar no halo kbit hodi kombate korupsaun liu husi mekanismu ne´ebe estabelece liu husi harii KAK, taka dalan ba OMP/Fretilin akusa Governu AMP konaba korupsaun. Tamba hela tan tinan rua ho balun ba AMP hakotu ninia mandatu kaer knar, se KAK halao no halo nia knar i kbiit didiak bele marka passu ida tan ba iha istoria Timor-Leste nian tamba ita bele duni harii sistema ida hodi kombate Korupsaun. Ida ne´e maka OMP/Fretilin lakohi atu suporte natural ba oposisaun maibe lakohi hola parte iha Plenariu wainhira dada lia konaba hili Presidente Komisaun KAK.

Ikus mai, AMP no OMP hakarak kombate korupsaun, iha duni konsensus, maibe diversencia maka, ida hakarak harii sistema ba kombate korupsaun no seluk hakarak uja korupsaun hanesan instrumentu politiko deit!

Nota:

1. Mari Alkatiri koalia konaba reforma sektores seguransa(ça) no defesa wainhira halo surumutuk ho ERSG foun, Sra. Ameera Haq no eis-ulun bo'ot UNAMET, Ian Martin, iha terça-feira (12/01), iha ajenda ne´e be maka media Fretilin nian fó sai maka “Sekjen Fretilin Mari Alkatiri ninia ajenda maka koalia konaba Reforma iha sektores Defesa no Seguransa(ça). Maibe iha loron ne´e duni, tuir hakerek Jornal Nacional Diário (JND) katak: “ONU louva PM Xanana, tamba ninia sucesso iha reforma iha Sektores Seguransa(ça) no Defesa (JND, 12/01, pajs.1 i 14)”.
.
Iha surumutuk ne´e koalia duni reforma iha sektores defesa no segurança ka lae, maibe saida maka JND hatun katak: "Sira koalia konaba kalendariu ONU iha TL (JND,13/01/2010)”. Leitura badak maka ne´e; husi sorin ida, la konsistente ho ajenda ne´ebe maka fó sae tamba falta konsiderasaun ba publiku ne´ebe simu ajenda ne´e. Ajenda ida molok atu fó ba publika, iha ona konkordansia ho bainaka ne´ebe maka atu mai hasoru hodi haksesuk konaba tema ajenda ne´e.
.
Se muda ajenda hatudu iha konkordansia mos ho ESRG Sra. Ameera Haq. Sorin seluk, hatudu katak lider OMP/Fretilin la iha ajenda ida tamba reflekte husi saida maka sai husi ajenda ba publika no saida maka koalia iha biban hasoru malu. Ikus liu, dala ruma influencia wit-oan ka ladun barak, quando atu koalia reforma sektores defesa no seguransa, bele dehan katak faktores ne´ebe maka sucessu husi IV Governu Konstitusional ne´ebe maka lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmão. Bele hare husi rekonesimentu husi Sra. Ameera Haq rasik, hakerek JND (12/01/2010)!.

2. Kareta Prado ba Presidente no Sekjen Partidu FRETILIN, sira simu kareta Prado tamba sira nudar eis-titulares (STL, 13/01, paj.1 i 15). Ho razaun nudar eis-titulares no hodi facilita ba halao servisu estado nian (idem). Bandu ba Deputadus sira labele simu kareta tamba kestaun principius no uja disciplina partidarias. Maibe ita mos tenke hakruk ba deputada Cipriana Pereira ne´ebe ho ninia «Corragem» simu Kareta Prado, tamba kareta estado nian, fó deputadu sira atu halo fiskaliza servisu exekutivo nian. Mos servisu ba estado. Neduni la los no la justo, se eis-titulares dehan Ami Simu Prado (ASP) husi Governu hodi halo no halao servisu Estado nian maibe bandu ba deputadu sira dehan Imi Labele Simu Prado (ILSP), tamba kestaun principius.
.
Se koalia principius, tenki buka tetu hanesan, buka tau iha pratika principius ne´e, laos mai ho argumentu Presidente no Sekjen Partidu Fretilin hodi dehan ASP no bandu ba deputadu sira dehan ILSP. Se koalia principius buka tau iha pratika husi Presidente ho Sekjen uluk hafoin bele haruka deputadus sira. Exemplu diak mai husi bankada PUN, uja duni kestaun principius ho evoka ba disciplina partido. Ikus mai sira tenke simu konsikuencia, tenke reduz sira nia bankada husi deputadu 3 ba 2 deit.

Insjustisa(ça), wainhira STL hakerek katak: "Deputadu sira balun husi OMP mai Parlamento sae fali taxi (idem)”. Se sira iha kareta mesak mos, tenke hasae osan ba tau mina, despesas sira seluk. Maibe Presidente no Sekjen Partidu Fretilin nudar eis-titulares simu kareta, iha direitu ba mina no ba despesas sira seluk. Seidauk konta ho osan ne´ebe sira simu nudar beneficiariu husi Pensaun Vitalicia (PV) no pensauns sira seluk!

*Editor Forum Haksesuk!

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.