VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20100404

Fenomenologia “Kitsch” iha Edukasaun nia Laran: Reflesaun Ruma Kona ba Publikasaun ME Nian

Martinho G. da Silva Gusmão

Diario Timor Post iha loron hirak tuir malu hatun fenomena ida interesante iha ninia publikasaun sira. Hahu ho titulu “ME Produs Livru ‘At’, Komisaun F PN Sei Husu Responsabilidade” (20/03/2010). Tuir mai, “Livru ‘Estudo do Meu’ ba Eskola Baziku, ME Avansa Ba Oin, Profesor Balun Lakohi Hanorin” (30/03/2010). Depois, “Livru Ba Terceira Ano Eskola Baziku, Lasama Husu ME Halo Revizaun” (31/03/2010). Kontinua “ME Finzi Lahatene Livru Estudo do Meu” no “ME ‘Estraga’ Labarik Sira” (01/04/2010). TP hatudu energia ida atu kontinua hola atensaun husi publiku kona fenomenologia ‘corpo humano’, liu-liu foka kondisaun “taboo” (lulik) atu labele hanorin kona ba “na’an lulik” sira.

Situasaun ida ne’e diferente, wainhira iha Sabadu-Sabadu jornal sira hatun tip-tip sex, leitura sira kona ba fen-laen iha kama laran, no foto semi-vulgar sira. Afinal publikasaun ne’ebe hasai deit husi facebook no internet ne’ebe tuir lolos la’os konsumu ba labarik sira iha nivel Eskola Bazika. Maski nune’e, jornalista senior balun hakerek ho “easy going” (sikap cuek/ masa bodoh) hateten katak publikasaun “Sabadu” ka foto sira hanesan “buat baibain deit”, “normal hela”, “la grave”, la’os “vulgar” ka “erotica”, “facebook iha”, “internet laran barak”, nst.

Artigu ida ne’e mai ho ideia ida, katak, diak liu ita publika livru kona ba fenomena “corpo humano” nudar materia didaktika (= bahan pelajaran), ho objektivu edukativu. Diak, tan ita sei iha sasukat pedagogica (ukuran ilmu pendidikan) atu kontrola ninia prosesu. Ida be la diak mak wainhira ita copy and paste husi facebook ka internet materia sira kona ba na’an lulik nian, ho objektivu komersial. At, tan la iha sasukat pedagogica, maibe iha deit mental “easy going” (cuek habis; lakohi hatene) husi jornalista balun. Pergunta ne’ebe tenki koloka mak ne’e: “Tan sa publikasaun ho objektivu edukativu no publikasaun ho objektivu komersial hamosu nafatin reasaun negativu?” Reasaun ida ne’e hatudu ba fenomena Kitsch. Katak, buat ne’ebe ita hare ba diak/ furak maibe bele hamosu fali disgostu. Sentimentu disgostu ida ne’e la’os buat baibain nian, maibe mosu tan responsabilidade no sensibilidade. Fenomena ida ne’e mak hau hakarak hatudu fila fali.

Fenomenologia “Kitsch”

Iha loron hirak liu ba hau hakerek kona ba “Kitsch” (ka, estetika kejelekan). Hau tenki dehan lai, katak, liafuan ida ne’e difisil oituan atu ema kumprende wainhira sira la toman ho filosofia etika no estetika. Tan ne’e hau bele kumprende, se ema balun failla atu halo komentariu kona ba “Kitsch”, no tangkis tun tangkis sae ho dezesperadu. Atu simplifika, hau traduz “Kitsch” ho liafaun “disgostu” ka “disgrasa”. Wainhira ema ruma halo reasaun maka’as, ka inan-aman halo protestu ba publikasaun ho objektu ‘isin-lulik’, ne’e tamba iha duni Kitsch. Esperiensia ne’e mosu tan ema hare objektu ida ho okulu seriu tebes no ho sensibilidade tomak. Ida ne’e diferente duni, wainhira ema seluk sinti “gostu”, ka “baibain hela deit”. Wainhira ita hasoru ema ho mentalidade “cuek habis”, diak liu hapara polemika, tan sei la adianta buat ida no perde tempo (buang waktu) deit!

Kitsch bele mosu tan publikasaun husi internet no revista/jornal lubuk ida ninia objektivu mak komersial deit. Atu bele tama iha merkadoria, entaun internet tenki buka hodi halo publisidade ne’ebe eksklusivu atu ema bele atraidu (tertarik/ terpesona). Wainhira nia manas liu tan, ida ne’e diak liu tan, no se bele halo barak liu tan. Entaun, objektu komersial sempre halo ema atu ‘hamlaha’ no ‘hamrok’ ba publikasaun manas sira. Tan ne’e mak tenki produz barak liu tan, esplorasaun luan liu tan, no eksploitasaun forte liu tan. Ema ne’ebe loro-loron hasoru produsaun massal kona ba sasan ekskluzivu, hahu sente toman ona, ‘baibain’ tiha deit, no buka atu hetan gostu boot liu tan. Ninia konsekuensia, publikasaun massiva husi internet no jornal halo ema nia “sentimento” sai ‘buat baibain’, ‘la’os buat aat ida’, no too estadiu “kalu tiha ona”!

Maibe, Kitsch mos bele seriu teb-tebes. Hanesan reasaun hasoru publikasaun husi ME nian. Iha nivel ida ne’e diskusaun bele hola tempu naruk no loke luan liu tan ita nia horizonte. Sa tan, publikasaun husi ME ne’e hanesan materia didaktika (bahan pengajaran), ninia objektivu mak edukativu. Ita nia pergunta: tan sa mak publikasaun livru ida ne’ebe mai ho ninia metodologia, teoria no paradigma foun ne’e bele hamosu reasaun negativa? Publikasaun ida ne’ebe mai ho nivel sientifiku (ilmiah) tenki sukat liu husi ninia metodologia ruma atu bele hanorin, iha teoria atu bele esplika no iha paradigma atu bele sukat ninia justifikasaun.

Hare husi ne’e mak hau hanoin, katak, reasaun husi Deputadu balun no inan/aman sira, esplikasaun Vice-ME, reasaun tutan husi Presidente PN, inklui dekanu husi UNTL no estudante UNTL ne’e seriu teb-tebes; la’os “buat bai-bain deit”. Klaru, sira rasik la hatene saida mak Kitsch. Maibe, hau mak hatudu katak reasaun hasoru livru ME ne’e mak Kitsch, ho nivel ida ne’ebe “reflete liu sira nia kualidade nudar intelektual, riku ho norma no valor, no nakonu ho sensibilidade”.

Paradoks ida uluk iha Kitsch mak hasoru paradigma! Bele dehan katak, sasukat ME nian mak scientific ethos hodi publika materia didaktika atu mestre sira bele hatoo conhecimento sientifico barak liu tan, riku liu tan. Liu-liu relasiona ho “corpo humano” (ita ema nia isin lolon). Importante tebes atu labarik sira tama iha misteriu no paradoks husi “corpo humano” no “natureza humana” (sifat manusiawi). Ho objektivu diak no furak hanesan ne’e, ema ne’ebe iha kapasidade intelektual tenki apresia servisu ME nian. Maski nune’e, reasaun inan-aman, mestre sira, dosente sira no PN mos seriu tebes. Sira nia reasaun hatudu ba defeza ida ba micro-cosmic, katak, harmonia iha relasaun entre “hau” no “hau nia isin”! Harmonia ida ne’e depende ba sensibilidade liu husi edukasaun tradisional, hakesi an ho norma no valor ne’ebe ema kaer metin iha sira nia Familia ne’ebe Sagrada. Ho liafuan badak, “corpo humano” tenki konserva ninia dimensaun sakral.

Paradoks ida seluk, hare husi aspektu teoria. Iha ne’e ME hakarak elabora teoria biologia (ilmu hayat) ida. Katak, ita nia “isin” em quanto corpo humano bele sai hanesan parte ida husi natural science atu ita bele hatene kona ba ita nia natureza. Siencia ida ne’e baibain hanaran biologia. Iha fakuldade medicina, doutor sira aprende ema nia isin tomak atu hatene iha ne’ebe mak bele ko’a tun ko’a sae, monta tun monta sae. Ho liafuan badak, ita nia isin sai duni hanesan objektu material no formal ba siencia atu ita bele estuda kona ba ita nia moris. Iha nivel ida ne’e reasaun inan-aman no PN hatudu “toleransia” ida – ba terseiru ano nivel baziku la bele hanorin, maibe ba nivel seluk bele. Entaun, Presidente PN no dekanu UNTL dehan “halo revizaun”. Hau hanoin, wainhira ema koko Kitsch ne’e ho seriu, sira iha liu fasilidade atu bele reajusta sira nia resposta ba malu.

Ikus liu, hare husi metodologia, mestre/professor sira tenki iha jeitu atu bele ko’alia ba alunos/as kona ba dimensaun “corpo humano”. Iha ne’e presiza formasaun kuadru mestre sira ne’ebe hatene oinsa mak hatoo mensagem hodi esplika ba labarik sira.

Tuir hau nia hanoin, reasaun husi mestre balun mosu iha nivel metodologia. Nune’e mos husi Deputadu balun, Presidente PN no Dekan UNTL ho ninia estudante sira mak atu halo mata-dalan diak ida hodi bele hanorin kona ba ita nia isin lolon tomak.

Mestre/ professor sira la toman atu ko’alia, sa tan hatudu “na’an lulik” sira ba labarik sira. “Disgostu” ida ne’e mosu tan sira sinti hanesan lori naha-todan no hulan responsabilidade boot hodi hanorin kona ba na’an-lulik sira ne’e. Reasaun husi inan/aman no professor sira, hatudu fenomena Kitsch ne’ebe reflete liu sira nia kualidade intelektual no sensibilidade pessoal ne’ebe nakonu ho norma no valor tradisional. Liafuan “tradisional” hatudu ba ema ne’ebe sei kaer metin nia hun no abut nudar Timor oan no nudar sarani Kristaun. La’os tempel tun tempel sae sasan sira husi liur. Tan ne’e mak hau dehan, “Kitsch” ne’e mosu tan filosofia kultura no etika ida. Ema hakarak defende sira nia sensibilidade kona ba norma no valor ne’ebe sira fiar no sira kaer metin. Dala ida tan, ne’e la’os “buat baibain” deit, ka “normal hela”. Kitsch ne’e seriu liu do que halo konfuzaun ho vulgar ka erotika!

Entaun, wainhira ita husu tan sa mak fenomena “Kitsch” halo inan-aman sira halo reaksaun no professor balun lakohi hanorin? Ninia resposta, katak, tan inan-aman no professor sira la sinti “buat baibain” deit, ka “normal” deit! Iha responsabilidade moral no sensibilidade pessoal ne’ebe sira hulan iha sira nia kba’as leten.

Dezenvolvimento Moral

Hau hanoin, atu bela halao “Educação do Meu” tenki sukat ho dezenvolvimento moral labarik no inan-aman ho mestre sira nian. Ita hotu ninia faze la hanesan, la’os deit husi aspektu fiziku (tinan boot ka kiik), maibe mos husi aspektu mental. Dalam ruma, ema ho idade sei kiik (fisicamente sei nurak), bele iha ona kualitade mental ne’ebe forte. Bele mos kontrariu. Tan ne’e, iha psikologia moral ita la bele determina tinan ida ne’ebe mak tasak liu, no too tinan ne’ebe mak sei matak. Liu husi observasaun psikologiku ne’e mak ita hametin “Co-responsabilidade” iha edukasaun ba labarik sira. Hau foti Lawrence Kohlberg nia pensamentu atu esplika liu tan. Kohlberg ninia obra importante mak, “Zur kognitiven Entwicklung des Kindes” (1974) no “Essays on Moral Development (vol. I): The Philosophy of Moral Development. Moral Stages and the Idea of Justice” (1981). Komentariu iha artigu ida ne’e hau sadere ba Jürgen Habermas, “Moral Consciousness and Communicative Action” (1983). Ita nota uluk lai, katak, Kohlberg la hanorin kona ba prinsipiu moral sira – saida (What?) mak “diak”/ “aat”, “sala”/ “loos”. Nia hakarak hetan deit justifikasaun, tan sa no oinsa (Why? How?) mak ita dehan buat ida diak ka aat, sala ka loos. Kohlberg hatudu nivel 3, no faze 6 iha ninia peskiza.

1. Nivel ida uluk, nia hanaran (I) pra-konvensional, wainhira ita seidauk hare ema seluk nia “honra” no “privacidade” rasik. Ita (hanesan labarik kiik sira) hare deit ba “hau” nia diak no prazer (kenikmatan). Nivel ida ne’e bele fahe ba:

(a) Faze “orientasaun egosentrik-hedonistik” deit. Ne’e vale deit ba labarik sira ne’ebe buka gostu deit. Labarik sira la gosta buka isin moras. Tan ne’e sira buka la halo sala, atu la bele hetan kastigu. Entaun, papel inan-aman no mestre sira iha faze ida ne’e importante tebes nudar sasukat ba buat diak ka buat aat.

(b) Faze “orientasaun hedonis-instrumental”, wainhira labarik sira sei buka deit ba sira nia gostu (no ses husi disgostu). Maibe, sira mos aprende atu hatene ema seluk nia sentimentu ka hakarak. Maski nune’e sira buka ema seluk atu sai hanesan instrumentu hodi goza sira nia gostu. Iha faze ida ne’e, relasaun entre belun bazeia ba “merkadu”: O fo mai, Hau sosa; Hau fo ba, O sosa” (do ut des).

Iha faze (a-b) ne’e, ita nota katak papel inan-aman, professor no ema boot sira mak determinante. Wainhira sira dehan buat ne’e diak, entaun labarik sira mos dehan diak. Diak ka aat depende ba ema boot sira. Tan ne’e, ema boot sira (inan-aman, mestre sira) tenki kuidadu atu ema seluk labele instrumentaliza labarik sira ba ‘merkadoria’. Tan ne’e, wainhira inan-aman sira la kuidadu labarik sira atu hare publikasaun iha Sabadu-Sabadu, ka tip-tip sex, gosip-gosip selingkuh, entaun labarik sira aprende katak publikasaun jornal nian ne’e “buat baibain”, “normal”, la vulgar, la erotica. Ita hare took, ohin loron inan-aman barak laran susar no lamenta, tan sa mak labarik ki’ik oan sira tolok malu iha luron hodi halimar deit. Balun lamenta, Eskola Katolika nia estudante sira mos tolok taka-matan nian! Hau hanoin, ida ne’e rezultadu husi media massa ne’ebe Sabadu-Sabadu halo publikasaun massiva kona ba isin molik ka na’an lulik sira, ne’ebe infelizmente, jornalista sira defende an hodi ‘liberdade de imprensa’, ‘liberdade de espresaun’!

Hau atu konkorda oituan, wainhira ME publika livru kona ba ita ema nia isin, ka parte lulik sira nudar “Estudo do Meu”. Atu nune’e, labarik sira hahu aprende husi ki’ik. Ho ida ne’e mak sir abele iha sensibilidade kona ba “… respeito pela dignidade da pessoa humana”, inklui sira nia isin-lolon atu la bele sai uzu komersial. Atu bele hetan “respeito” ne’e, entaun tenki iha mos edukasaun ne’ebe diak no forte. Maibe, los duni katak ita nia sensibilidade-cultural (lisan ka norma adat nian) seidauk toman atu ko’alia sasan sira ne’e ba labarik sira.

2. Nivel segundu, nia hanaran (II) konvensional, wainhira ita koloka norma, valor, lisan no tradisaun nudar sasukat ba ita nia relasaun. Iha ne’e mosu

(c) Faze “agrupamento” – labarik sira hahu aprende atu dezenvolve sira nia relasaun ho belun sira; buka atu gosta ema seluk hanesan sira nia an rasik. Iha ne’e labarik sira buka atu orienta an nudar “good boy”/ “nice girl”! Sira buka modelu/ ezemplu atu oinsa mak bele moris diak, moris tuir lisan no tradisaun iha fatin ida.

(d) Faze “lei no ordem” (law and order) – ema hahu hare ba konstituisaun, lei, nasionalizmu, patriotismu, valor “uma kain”, valor vida religiosa, nst. Entaun, sira hatene ona atu halo sakrifisiu, ethos atu servisu makaas no fo an ba vida ne’ebe folin aas liu. Sira sai husi “uma laran”, atu bele hametin relasaun ho interese nasional no religiaun.

Hau hanoin iha faze ida ne’e mak ME publika karik “Estudo do Meu”, ita sei aseita hotu. Basa, iha faze “agrupamento” ne’e labarik sira hahu orienta sira nia relasaun ba “liur”. La’os deit inan-aman, maibe belun sira iha liur. Relasaun ida ne’e bele lori ba dalan diak, bele mos lori ba dalan aat. Wainhira labarik foinsae sira la hetan naroman, sira bele habadak vida juvenil, liu-liu hamosu “juvenil delinquency” (kenakalan remaja). Sa tan, media massa (facebook, internet, foto, VCD/ DVD) hatudu buat barak entaun foinsae sira hahu “koko atu hare no hatene”.

Ita simu ka la simu, fenomena ‘divorcio’ (kawin-cerai) ne’ebe hahu ataka jerasaun foun ohin loron mai duni husi publikasaun media massa. Konseptu Familia nudar Sagrada hahu hetan konflitu boot no todan. Familia barak mak hasoru situasaun ‘terorizadu’ ida ne’e, laran kanek tan failla hametin sira nia domin, fuan moras tan tenki hateke ba infidelidade (ketidaksetiaan) husi fen-laen sira. Hau le livru psikologia lubuk ida kona ba “divorcio”. Impresionante tebes, katak, razaun balun sai banal hela – sira hakarak sai hanesan diva pop sira ne’ebe mosu bebeik iha media tan divorcio. Maioria ema sira ne’ebe hasoru divorcio mos dehan katak ideal familia ne’ebe mosu iha sinetron, publisidade (iklan) no foto oi-oin halo sira la iha kbiit atu atinji (hetan). Entaun, sira buka alternativa iha “liur”. A lias, selingkuh. Tan sira la sente “at home” iha uma kain ne’ebe sira harii. Sira sente “at home” iha media komunikasaun nia laran.

Krizi iha vokasaun ba Vida Religiosa – hanesan publikasaun kona ba pedofilia no abuzu seluk – hatudu mos oinsa media massa hili duni atu ataka Igreja Katolika (keta haluha: publikasaun kona ba pedofilia no kazu abuzu seluk hanesan parte ida husi komersiu no industria! La’os tan media massa iha konsiensia moral kona ba buat diak, maiba tan prinsipiu bad news is good news [berita-berita buruk adalah kabar baik]). Hau hanoin, la’os buat kman ida wainhira Padre ida monu iha situasaun hanesan ne’e. Iha livru balun (psikologia espiritual) ne’ebe hakerek kona ba esperiensia Padre sira ne’ebe monu, hau le oinsa mak sira sente “kanek”, “lao tuir dalan turtuosa” no lori cruz maibe ho laran tomak “abandona” sira nia an iha Maromak nia misericordia! Maibe, liu-liu atu hetan perdaun husi ninia maluk sira (hanesan buat ne’ebe Amo Papa João Paulo II no Bento XVI halo! Maski nune’e, media aproveita atu ataka mos Amo Papa).

Se koloka iha Kohlberg nia hanoin, ita hare katak nivel “konvensional” (vida familia no vida religiosa) hetan krizi maka’as. Klaru, krizi sira ne’e bele mosu husi “internal” (uma laran). Valor no norma sira hasoru dezenvolvimento psikologico, tan iha kontaktu ho “external”. Iha ne’e ita bele sura ho kontribuisaun media komunikasaun ne’ebe seriu, sei fo fuan pozitivu. Maibe, wainhira media massa mai ho mental easy going, entaun nia hanesan fakar deit gazolina no soe aikose ba “uma kain” no “uma kreda” laran. Hodi dehan ho liafuan seluk, valor no norma konvensional husi tradisaun no religiaun la eskapa husi media ninia propaganda destruktivu.

Husi parte seluk, inan-aman no mestre sira mos tenki la’o hamutuk ho foinsae sira ne’e. Tuir hau nia hanoin, ME bele publika livru ne’e iha nivel sekundaria. Maibe, importante liu tenki iha mos “formação dos quadros”. Katak, la’os mestre baibain mak hanorin, maibe involve mos sira husi fakuldade medicina ka infermeira/ parteira sira ne’ebe iha ona ‘maioridade’ no maturidade. Atu hanorin kona ba “zona cobertura” ne’e, ita presiza ema ne’ebe iha sensibilidade diak, no hatene sukat ninia “Kitsch”. Nune’e mos tenki iha formasaun kona ba “semiotika media” no “kritika media” ba mestre sira (ba eskola). Ita bele diskuti kona ba ME nia programa. Maibe, ita keta haluha katak “invazaun” media massa iha Sabadu-Sabadu atu tama iha konta. Wainhira ita la konta media massa ninia ‘bisnis’, entaun ita lakon ekilibriu. Buat sientifiku husi ME ita halo diskusaun naruk. Buat komersial baratu iha media komunikasaun, ita halo “baibain” tiha deit, ita kunsidera “la’os buat aat ida”.

3. Nivel terseiru, nia hanaran (III) post-konvensional, wainhira prinsipiu moral depende ba ninia kapasidade intelektual. Buat ne’ebe diak ka aat, la mai tan ema seluk hanorin hau, maibe tan hau rasik mak fiar ho hau nia “hanoin tomak, forsa tomak, matenek tomak”. Iha nivel ida ne’e ita bele hasoru

(e) Faze ne’ebe orienta ba “kontratu social” – hatudu katak, “hau” hahu involve iha ema seluk nia moris; kooperasaun, solidariedade atu bele tulun malu hodi sai diak. Relasaun entre ita ema bazeia ba “fairness” (= keselarasan). Ida ne’e mak hau dehan katak, “O nia liberdade sei hakotu, wainhira Hau nia liberdade hahu”! Kontratu social ne’e dehan hau tama iha ambiente ida, entaun hau tenki hakruk ba ninia regra tomak.

(f) Faze ne’ebe orienta ba “prinsipiu moral universal” – hatudu ba konsiensia moral (suara hati). Hau halo buat ida bazeia deit ba konsiensia moral. La depende ona ba forsa husi liur (eksternal), maibe ba forsa interior (jatidiri) ne’ebe hatudu liu husi ita nia kapasidade intelektual.

Hau hanoin, atu bele eduka labarik sira ka foinsae sira kona ba sira nia fiziku no mental, presiza duni mestre sira, inan-aman no dirijenti eskola iha nivel (e – f) ne’e. Uluk nanain, iha nivel (e), inan-aman tenki hatene katak wainhira hatama oan sira iha Eskola ida (inklui, Katoliku) entaun sira halo ona “kontratu sosial” ida ho instituisaun ida ne’e ninia estatuto no regimento interno. Hahalok saida deit mak kontraria ho instituisaun ida ne’e hatudu ona “violasaun” ba kontratu sosial. So ema ne’ebe la kumprende kona ba sistema no prosesu edukasaun deit mak defende an katak sira mak loos; buat ne’ebe sira halo ne’e “baibain deit”. Ne’e pozisaun ema beik ne’ebe uza meios oi-oin seluk atu falun sira nia ‘ignorancia atrevida’ (sok pintar) ka taka falta! Tuir mai, iha nivel (f), formasaun kona ba labarik sira nia futuru tenki akumpaina ho konsiensia moral ida. Reasaun husi inan-aman no mestre sira hatudu duni sira nia sinceridade (keseriusaun) no honestidade (kejujuran) katak sira seidauk bele implementa programa ME nian. Ida ne’e mai husi konsiensia ne’ebe genuine (sejati), tan sira iha duni sensibilidade no responsabilidade. Reasaun inan-aman no mestre sira hatudu Kitsch. La’os hanesan jornalista balun ne’ebe halo deit publikasaun komersial, maibe falun ho justifikasaun falsu kona ba edukasaun foinsae sira nian.

Konkluzaun

Atu taka, hau hakarak hatudu katak reasaun husi inan-aman no mestre/ professor (direitor eskola) sira mosu tan hasoru kestaun etika responsabilidade boot no sensibilidade kultural forte ida. Sira tenki hanorin oan sira no estudante sira kona ba buat hotu ne’ebe ema hare no mos la hare. Maibe, atu hanorin kona ba “na’an lulik”, sira hakesi an ho norma no valor ne’ebe sira fiar. Wainhira “responsabilidade” no “sensibilidade” tama iha konflitu, entaun ninia rezultadu katak ema hetan difikuldade boot aseita no difisil atu simu. Kazu publikasaun livru “Estudo do Meu” husi ME, hatudu katak “responsabilidade” nudar edukador no “sensibilidade” nudar ema edukadu hasoru malu frontalmente ne’ebe hamosu Kitsch.

Fasil liu wainhira Sabada-Sabadu ita publika tip-tip sex, aimoruk atu haforsa, no foto-foto atu hametin mensajen komersial “na’an lulik”. Ida ne’e too deit iha nivel prazer (kenikmatan). Maibe, liu-liu la presiza “responsabilidade”, sa tan “sensibilidade”. Tan la iha “imperativu” (perintah) atu hola responsabilidade. La iha laran todan kona ba “sensibilidade”, tan buat hotu normal deit, baibain deit, no easy going (santai deit, cuek habis).

Kitsch ne’e fenomena universal iha kultura hotu no iha ema hotu nia esperiensia. Depende ba ita atu buka hatene, tan sa mak ita gosta buat ida maibe ema seluk la gosta; tan sa mak ita haksolok hodi koko buat ida, ema seluk sente laran todan. Hodi dehan ho liafuan seluk, gosta ka haksolok ho buat ida iha ninia razaun rasik. La gosta no laran todan mos iha ninia justifikasaun rasik. Hela deit buat ida – ita iha duni sensibilidade, responsabilidade no intelectualidade naton atu reajusta ita nia hanoin, ka, ita livremente lakohi hatene (tidak mau tahu) buat hirak ne’e (tan preokupa liu ho komersial isin nian).*

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.